Kodulinnupidamisega käed kullas või kõrvuni sõnnikus?
Kodulinnud on ühed parimad sõbrad, keda omale soovida. Annavad mune ja vajadusel pakuvad seltsi. Järgnevalt toome lugejateni, kuidas kõik meil algas ning miks meil olukord üle pea kasvas kiirelt.
Kolisime maale elama sügisel 2019, vaid kuu enne meie pere vanima tütre sündi. Selgus aga tõsiasi, et siin vedeles suur hunnik puitmaterjale, mida eelmine omanik ei jõudnud ära kasutada. Esimesena jäi silma suur hunnik 4- meetriseid korralikke tolliseid laudu ja lisaks ka prusse. Oli ka paar OSB plaati ning muud puitmaterjali. Aia ääres vedeles mitu euroalust. Kuna soov oma lastele võimalikult maalähedast elu pakkuda oli suur, polnud küsimustki, mida selle puitmaterjaliga edasi teha- me soovisime kodulinde!
Suurest lauahunnikust ehitas mees oma kuldsete kätega ilusa kanamaja. Euroalused põhjaks, OSB plaatidest said seinad. Tollised lauad läksid OSB plaatidele peale, et maja silmale ilusam oleks. Sisse kolisid koheselt 3 dominanti (kes siiani elavad) ning 2 mini kotšin kana ja samast tõust ka kukk. Ristisime kotšinid Matildaks, Esmeraldaks ja Sultaniks. Arvestamata jäi asjaolu, et meie koer Roosi on saksa lambakoera ja njufa segu st tema jahiinstinkt on parajalt suur. Ühel õhtul õnnestus Esmeraldal aedikust välja saada ning nii ta Roosi hammaste vahel oma elu lõpetas. Matilda aga mõtles hauduma hakata. Taaskord põnev ja uus laste jaoks. Panime siis munad alla ja nii ta istuma jäi.
Avatud talude päevad ja tibusoov
Me oleme igal aastal külastanud erinevaid talusid ning jõudis kätte järjekordne avatud talude päev. Lapsed nägid mitmeid erinevaid loomi, kodulinde ja ka pisikesi tibusid. Üpris kiiresti tekkis soov omalegi mõni põnev kanatõug lisaks osta. Mõeldud-tehtud! Üks inimene müüs meie läheduses erinevaid linde. Läksime sinna mõttega, et ostame siis 5 kanatibu juurde. Tagasi tulime poole loomaaiaga. 3 hanetibu, 2 cayuga pardibeebit ning kalkunitibu. Lisaks siis veel üks paar eriti pisikesi kanu-chabosid ning erinevatest kanatõugudest oli veel igast ühest vähemalt 2 tibu. Egas midagi, mees voolis puitmaterjalidest veel paar väliaedikut, üks tibudele ja teine veelindudele-partidele ja hanedele. Kuna siiani läksid kõik munad müügiks nii, et endale praktiliselt ei jäänudki, jäime pingsalt ootama mitu kukke ja kana meie tibudest kasvab.
Kukk või kana?
Nali naljaks, aga üksteise järel hakkasid mu tibud kirema. Lõpuks oli meil 90% ostetud tibudest kuked. Mune oli aga jätkuvalt vähe ning tuli plaan ise tibusid inkubeerima hakata. Mõeldud-tehtud! Ikubaator ostetud ja esimesed kaks ringi tibusid inkubeeritud. Mingil põhjusel müüa neid ei raatsinudki, kõik olid omamoodi armsad ja nii nad meile jäidki. Jõudis siis kätte taas aeg, kus pidi selguma, palju kanu sel korral saime. Tibusid kokku oli ca 15. Neist 10 julgelt kuked. Seega jõudsime kohta, kus tavapärase 10kana ja 1 kukk suhte näitel oli meil julgelt 3 kukke kana kohta. Kuna kukkesid oli palju, panime neid ka kanagruppidesse müüki. Ühe isegi saime uude koju!
Kukekari ja võitlused lauda ees
Hunnik kukkesid tähendas vaid seda, et ajapikku muutusid need sellid ka tigedaks. Seega hakkasime kanaaias käima lumelabidas käes, sest eales ei teadnud, kust nurga pealt keegi kallale lendab. Sügise lähenedes sai õhtuti kuulata aiaservas rebaseid haukumas, neil oli lihtsalt metsik ahvatlus tulla meie juurde mõnd kana/kukke varastama. Küll aga oli meie koer Roosi üpriski tubli nende eemale peletamisega. Kuniks siis ühel päeval käisime perega Tallinnas. Olid nad kullid või rebased, aga meie kukekari oli tehtud poole väiksemaks. Edaspidi said kanad ja kuked välja vaid siis, kui ise õues olime.
Kullid muutusid nõnda julgeks, et emane part viidi päise päeva ajal minema. Tänu sellele muutus isane part peast soojaks. Hakkas hanesid ja kanu vägistama kuniks ühel õhtul rebane ta kätte sai. Mõneti paras talle, samas oli ka kahju. Sel linnul oli alles vägev iseloom!
Kas kodulindude pidamine tasub ära?
Ajapikku surid vutid vanusesse ja haned ning kalkuni müüsime tuttavale, et rebane ja kullid neid nahka ei pistaks. Alles jäigi kümnekonna kana kohta üks kukk. Seega hunnik kulutatud närve, raha ja tulemust ei miskit. Kuid me pole alla andnud. Enda tarbeks kasvatame neid ikka edasi. Küll aga sai selgeks, et 2-3eurot 10 muna eest küsides, jääme ikkagi metsikusse kahjumisse ning maksame igale karbile ca 3 e peale. Positiivne lisaks oma kanade ilule ja maitsvatele munadele on hoopis see, et söögikordadest üle jäävat toitu ei viska ära, vaid see läheb kanadele.
Kodulinnud on toredad oma tarbeks. Usun, et nende pidamine tasub alles siis ära, kui on paartuhat lindu. Oma hobi korras paarikümne linnuga rikkaks kindlasti ei saa, küll aga silmailu ja sõprust pakuvad nad sellegipoolest. Samuti on lastel põnev neid jälgida ning sööta.
