Milleks osta kalleid halupuid, kui on olemas pinnud
Küttepuudeks pinnud? Aga miks ka mitte!
Ajad on huvitavad. Euribor muudkui tõuseb ja sellevõrra muutuvad laenude tagasimaksed aina suuremaks. Samas ehitussektoris on raske, kuna inimestel ei jätku enam ehitamiseks raha ja tänu sellele hinnad langevad. Mõnevõrra on nüüdseks langenud ka küttepuude hinnad. Aasta tagasi võis veel 100+ eurot ühe ruummeetri eest küsida. Eelmisel aastal meil õnneks oli lähedalt võtta üks hea inimene, kes veidi parema hinnaga meile müüs. Küll aga pinde, mitte halupuid. Otsest vahet polnudki, sest tema müüdud pinnud olid praktiliselt sama paksud kui lõhutud halupuud. Mõned õhemad pinnud jäid tule alustuseks ja nii me soodsalt jälle talve üle elasime.
Kust ostsime selleks talveks puud?
Nüüd olime taaskord küsimuse ees: kust osta tulevaks talveks puid? Meile tavaliselt müünud inimesel olid kõik pinnud ära ostetud ning halupuud veel märjad. Seega jõudsin otsingute ja ka tuttavate soovitusel Hiielaid OÜ pindudeni. Ostsime sel korral 4m pikkuseid okas- ja saarepinde. Saart üksinda põletada ei ole soovitatav, kuna on hästi suure kütteväärtusega puu, kuid okaspuuga segamini põletamiseks sobib hästi. 20 rm maksis 457eurot koos koju toomisega ca 60km kauguselt (ruumi hind 15 eurot, ülejäänud transpordi tasu).
Ruumi hindade võrdlus
15 e ruum võrreldes halupuuga, mille rm hind on 80+eurot, saime suure võidu. Kuna õues meil ruumi jagub, saag olemas ning samuti ka tööd armastav mees, siis polnudki muud, kui saagima hakata. Kuna plaanis oli kasutada vaid olemasolevaid tööriistu, siis saagimise alus sai tehtud kahest euroalusest, mis pealakuti pannes andsid üsna hea kõrguse, kui 4m puud peale laduda. Varasemalt oli ostetud väiksemateks saagimistöödeks Jonsered CS 2234S. Seega oligi kõik tööks vajalik olemas. Algselt sai proovitud ka otse virnast saagimist, aga puud jäid eri pikkusega , seega jäime aluste peal saagima.
Muud kulud
Pidasin arvestust ka kütuse- ja õlikulu kohta. Kogu 20 ruumi juppideks saagimise peale kulus õli ja kütust ca 50 euro eest. Kuna elu 5 lapsega on väga kiire, siis iga päev tööd teha polnud võimalik. Mõnel päeval sai teha umbes 2-3 tundi, aga ette tuli ka alla tunni ajaseid saagimisi päevas. Kogu see hunnik sai saetud 2,5 nädalaga. Ca nädal kulus veel riita ladumisele.
Enda tööd mitte arvesse võttes kujunes 1 ruumi puude hinnaks 25 eurot. Väga normaalne hind, arvestades, et puid müüakse lõhutuna 80-90 eurot ruum. Töötunde ise kokku ei arvestanud, aga hommikust õhtuni tööd tehes saaks sellise hunniku julgelt 2 päevaga ära saagida. Ise kasvõi natukenegi vaeva nähes on võimalik küttepuid väga odavalt saada. Sellise hinnaga saadud küttepuud (kokku tuli siis 25 eurot ruum) pani mõtlema, kui aus on lõhutud puude eest 80-90 küsida. Puidumüügi FB grupis hakati kohe kõrget küttepuude hinda kaitsma. Osad arvasid, et sama hulga sooja saamiseks tuleb 1 ahjutäie kalli halupuu asemel ahju ajada 2-3 ahjutäit iselõhutud puid.
Kas on üldse pinnu-ja halupuul vahet?
Puidu põlemisel eralduv energiahulk 1 kg kohta on suurusjärgus 3kWh 75% kasuteguri juures. Ehk sarnastes tingimustes põledes annab 1kg halupuud sarnase soojushulga kui 1kg pinnu kujul puud. Minu kogemuste põhjal pole puu kujus mitte mingit vahet, kui see ahjus põleb. 1kg puitu annab ikka suurusjärgus 3kWh soojust samade põlemistingimuste juures. Vahe tuleb kokku hinnas, kus ise tehtud ahjupuid (25 eurot ruum) kasutades tuleb ühe ühiku sooja hind vähemalt 3 x odavam, kui kallimaid halupuid kasutades.
PS: lisaboonusena on küttepuude ise tegemine kasulik ka tervisele, sest on juskui kerge üldfüüsilise trenni eest. Tänapäeval veedavad inimesed suure osa oma päevast ekraanide taga istudes, seega õhtuti veidi puid saagida-laduda tuleb trenni mõttes ainult kasuks.