Automaksust suurpere näitel
Automaks võib olla suurepärane võimalus suunata inimesi rohkem ühistransporti kasutama, rohkem üleüldiselt liikuma. Suurema ühistranspordi kasutamise korral on koormus loodusele väiksem. Õige on suunata ka inimesi autodest eemale, et nad rohkem liiguks, sest ülekaalulisus ja vähene liikuvus on ajas süvenev probleem. Probleem on linnades ka õhureostus, mida suur autode hulk põhjustab. Suuremad maksud panevad inimesi auto vajadust ja selle ostu rohkem läbi mõtlema ning tänu sellele võib autosid linnapildis vähemaks jääda.
Mida tähendab automaks maal elavale suurperele?
Maal elav pere kasutab autot hädavajaliku tööriistana, et ületada kaugused punktist A punkti B. Siinsed vahemaad on alati märkimisväärsed, eriti arvestades, et töökohad võivad olla kaugel kodust eemal. Minu isiklikul kogemusel oli töökoht lausa 100 km kaugusel. Pere, kus on lapsed, seisab lisaks silmitsi vajadusega viia nad kooli või lasteaeda. Parimal juhul võib kool olla küllaltki lähedal (kuigi maal elades on mõiste “lähedal” suhteline, 10 km kaugusel asuv kool ongi lähedal). Halvemal juhul võib aga kool asuda märksa kaugemal, nagu on meie pere puhul, kus haridusasutus on lausa 30 km kaugusel. See tähendab 120 km sõitmist päevas ainuüksi selleks, et laps saaks koolis käia!
Võib ju soovitada maal elavale inimesele rohkem ühistransporti kasutada, viidates busside ja rongide olemasolule Eestis. Siiski tuleks mõista, et olukord pole alati nii lihtne. Kuigi võib väita, et transpordiprobleem on pelgalt maal elava inimese peas kinni, on tegelikkuses ilma isikliku autota maal elamine logistiliselt peaaegu võimatu. Üksnes ühistranspordile toetumine osutub keeruliseks, eriti juhul, kui lähim bussipeatus jääb umbes 5 km kaugusele ning busside sõidugraafik ei ole tihe. Seega on mõistlik tunnistada, et olukord maal elavate inimeste jaoks ei piirdu üksnes isikliku taju või eelistustega, vaid on tõepoolest seotud praktiliste transpordivajadustega.
Ääremaastumine
Eestis on probleemiks, et paljud maapiirkondadest pärit inimesed kolivad linnadesse, jättes maapiirkonnad tühjaks ning tekitades riigile ääremaastumise mure. Ehkki riik propageerib näiliselt maal elamist, loob automaksu kehtestamine paradoksaalse olukorra. Vaid mõnesaja euro suurune aastane automaks auto kohta suurendab märgatavalt üldist kulu maal elades, kuid see ei pane tõenäoliselt inimesi oma autodest loobuma. Siiski, ühe poliitiku välja käidud mõte kehtestada automaks vähemalt 1000 eurot aastas auto kohta tõstaks oluliselt rahalist koormust maal elavate perede jaoks ning paneks tõsiselt kaaluma maal elamise mõttekuse üle. Selles kontekstis tundub, et miks peaks üldse maal elama, kui suur osa rahast ja ajast kulub vaid transpordile ning riik automaksuga ainult teravdab seda probleemi?
Miks siis automaks vajalik on?
Kokkuvõttes usun, et automaks võib linnades aidata lahendada mitmeid probleeme. Linnas ühistransport on tavaliselt hästi välja arendatud, mis võimaldab autost kergemini loobuda. Pole suur väljakutse jalutada 300 meetrit bussipeatuseni ning kasutada iga 10 minuti järel sõitvat bussi. Samas maapiirkondades minu arvates automaks probleeme ei lahenda, vaid pigem süvendab olemasolevaid raskusi.