Toitumise, kehalise aktiivsuse ja stressi mõju immuunsüsteemi tööle.
Immuunsüsteem on meie keha loomulik kaitsemehhanism, mis kaitseb meid erinevate haigustekitajate ja võõraste organismide eest. Selle tugevdamine on oluline, eriti kaasaja istuvat eluviisi ja ühekülgset toitumist arvesse võttes. Käesolevas artiklis vaatame lähemalt, mida iga inimene saab teha lihtsa vaevaga oma immuunsüsteemi töö parandamiseks.
Toitumise roll immuunsüsteemi töös
Tervislik toitumine mängib olulist rolli immuunsüsteemi tugevdamisel. Vitamiinid, mineraalid ja antioksüdandid, mida saame toidust, aitavad toetada immuunrakkude toimimist ja kaitsta keharakke kahjustuste eest. Näiteks on immuunsüsteemi töö tagamisel olulised A ja E vitamiin, nende puuduse korral võib häiritud olla rakulise immuunsuse töö. Tsingi puuduse korral võib lümfoidne kude atrofeeruda (kõhetuda). Ka on teada, et omega-6 rasvhapped soodustavad põletikku, omega-3 rasvhapped aga reeglina pidurdavad põletiku teket. Tänapäeva toitumisharjumuste juures saab inimene tõenäoliselt rohkem omega-6 rasvhappeid, omega-3 rasvhapete tarbimine jääb vajaka. Omega-3 rasvhappeid saab rohkesti nt rasvasest kalast, suurem kala tarbimine võib immuunsüsteemi tööle hästi mõjuda.
Üldiselt hea tervise tagamiseks tasub toituda tervislikult, mitmekesiselt, hoiduda töödeldud toitudest ja liigsest rasvast. Tarbida tuleb toiduaineid kõigist kaheksast toiduainete rühmast (teraviljatooted, kaunviljad, puu- ja köögiviljad, kala, linnuliha, piimasaadused, muud loomsed toiduained, puu- ja köögiviljamahlad).
Stressi mõju immuunsüsteemile
Pidev stress võib immuunsüsteemi nõrgestada ja suurendada haigestumist. Stressi all kannatades eraldab keha rohkem stressihormoone (nt kortisool), mis võib pärssida immuunrakkude aktiivsust. Lisaks võib stress põhjustada unehäireid, ebatervislikku toitumist, stressi korral võib inimene muutuda ka kehaliselt vähem aktiivseks. Kõik see omakorda mõjutab immuunsüsteemi tööd negatiivselt. Pikaaegse magamatuse korral võib organismis häiruda Th1/ Th2 tasakaal ja võib suureneda põletikutsütokiinide spontaanne teke ehk teisisõnu võib organismis häiruda rakulise immuunsuse töö ja iseeneslik põletiku teke on soodustatud.
Stressiga toime tulemiseks võib proovida erinevaid lõõgastumistehnikaid: nt jooga, mediteerimine, hingamisharjutused. Leidke tegevusi, mis aitavad teil lõõgastuda ja stressitaset vähendada. Hea uni, piisav puhkus ja sotsiaalne tugi on samuti olulised stressi leevendamiseks.
Kehalise aktiivsuse mõju immuunsüsteemile
Mõõdukas kehaline aktiivsus võib oluliselt tugevdada immuunsüsteemi. Regulaarne treenimine aitab suurendada immuunrakkude arvu ja aktiivsust ning parandab vereringet, mis aitab viia antikehi ja immuunrakke kahjustustele lähemale. Samuti võib treening vähendada stressihormoonide taset ja parandada meeleolu, mis kokkuvõttes mõjub immuunsüsteemi tööle positiivselt.
Parima tulemuse saavutamiseks võiksid treeningud olla mitmekesised ja sisaldada nii aeroobset treeningut, jõutreeningut kui ka venitusharjutusi. Värske õhk ja looduses liikumine võivad samuti suurendada kehalise aktiivsuse mõju immuunsüsteemile.
Eelpool vaadeldud immuunsüsteemi tööd mõjutavad faktorid on kergesti kontrollitavad. Mõned lihtsad korrektuurid igapäevaelus võivad immuunsüsteemi tööd väga oluliselt parandada, olgu selleks siis nt läbimõeldud tervislik toitumine või siis regulaarne kehaline aktiivsus. Väikesed igapäevased valikud nagu nt tervislik toit, lõõgastumine ja aktiivne eluviis, võivad suurendada immuunsüsteemi vastupanuvõimet ja aidata nautida tervet ja täisväärtuslikku elu.