Sahharoos: suhkur meie toidulaual
Sahharoos kuulub kindlasti kas teadlikult või mitteteadlikult paljude inimeste inimeste toidumenüüsse. Tänapäeva toitumisharjumuste juures moodustavad suure osa tarbitavast toidust valmistoidud, töödeldud toidud. Lisaks tarbitakse laialdaselt suhkrustatud jooke, erinevaid maiustusi. Teisalt on levinud mõte, et lauasuhkur on kui valge surm ja selle igasugusest tarbimisest tuleks kindlasti hoiduda. Aga kuidas siis on asjalood tegelikult ja kas sahharoosi tarbimine on tõepoolest oma tervisele karuteene tegemine?
Üldiselt sahharoosist
Toiduks tarvitatav sahharoos on looduslik disahhariid, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist, on tuntud ka kui lauasuhkur. Sahharoosi leidub paljudes looduslikes saadustes: eelkõige suhkruroos ja suhkrupeedis, aga ka puuviljades ja paljus muus, mis looduses söödav. Inimene on oma arengus saanud sahharoosi pikka aega, antud ühend on inimese ainevahetussüsteemile tuttav. Sahharoosi lõhustab seedekulglas ensüüm nimega sahharidaas glükoosiks ja fruktoosiks, mis imenduvad verre. Sahharidaasi puuduse korral võib esineda sahharoosi tarbimise järgselt kõhulahtisust, kõhupuhitust. Sahharidaasi defitsiiti esineb õnneks haruharva.
Sahharoos leiab kasutust ka toiduainetööstuses konservandina (säilitusainena). Kõrge kontsentratsiooni korral takistab sahharoos mikroorganismidel kasvamist. Igapäevaeluliselt leiab suhkur laialdaselt kasutamist nt hoidiste tegemisel. On vana tarkus, et suhkruga keedetud moos säilib oluliselt kauem, kui ilma suhkruta/ vähese suhkruga keedetud moos.
Praegusaja toitumisharjumuste juures tarbitakse sahharoosi rohkem, kui võiks. Suhkur on karastusjookides magustajana kasutusel, lisaks ka maiustustes. Seda leidub ka paljudes tootegruppides, kus esmapilgul ei arva seda olevat, nt ketšupis, valmistoitudes ja muudes töödeldud toitudes peidetud suhkruna. Normaalsel tarbimisel võiks sahharoos katta kogu toiduga saadavast energiast 3-5%. Praegusaja söömisharjumuste juures võib see olla oluliselt suurem, isegi kuni kolmandik kogu energiahulgast.
Kuigi sahharoosi normaalkogustes tarbimine võib olla mõistlik, siis liigne tarbimine tekitab pikapeale terviseprobleeme. Sahharoosi tarbimine mõistlikus koguses pole probleem, probleemiks on hoopis ületarbimine.
Sahharoosi ületarbimise mõju tervisele
Liigne sahharoosi tarbimine võib suurendada rasvumise riski. Kui meie keha saab rohkem suhkruid, kui see vajab hetke ainevahetust silmas pidades, muundatakse liigsed suhkrud rasvaks, mis omakorda võib põhjustada kaaluprobleeme. Rasvumine on ka riskifaktoriks erinevate südame- veresoonkonna haiguste tekkeks (nt kõrgvererõhktõbi, suurenenud kolesterooli tase veres, ateroskleroos jne). Samuti võib suurenenud sahharoosi tarbimine mõjutada veresuhkru taset ja põhjustada insuliiniresistentsust, mis võib sillutada teed II tüüpi diabeedile. Ka seostub sahharoosi liigne tarbimine hammaste tervisega (nt hambakaariese teke võib olla soodustatud).
Aga mida selle eelneva jutu põhjal ette võtta? Järgnevalt on mõned punktid, mida iga inimene saab lihtsa vaevaga oma tervise heaks ette võtta.
- Teadlikkus: alustuseks on oluline teadvustada, millistes toitudes ja jookides sahharoosi leidub. Paljud töödeldud toidud ja joogid sisaldavad peidetud suhkruid. Seega on oluline lugeda toitumisalast teavet koostise kohta ning olla teadlik sahharoosi sisaldusest. Mõistlik on eelistada ise kokkamist valmistoitude/ töödeldud toitude tarbimisele.
- Mõõdukus: suhkrutarbimise vähendamine ei tähenda tingimata suhkrust täielikku loobumist. Mõõdukas sahharoosi tarbimine võib olla mõistlik ning võimaldab nautida maitsete mitmekesisust.
- Looduslikud allikad: maiustuste asemel puuviljade ja marjade eelistamine on kindlasti mõistlik alternatiiv magusavajaduse rahuldamiseks. Puuviljades, marjades on lisaks suhkrutele ka kiudaineid ja vitamiine, mis kõik on organismile kasulikud.
- Alternatiivid: kasutada võib ka looduslikke magusaineid, nagu mesi, agaavisiirup või vahtrasiirup, et vähendada rafineeritud suhkru tarbimist.
Sahharoos võib olla meie igapäevase toitumise oluline osa, kuid selle tarbimine vajab mõistlikku lähenemist. Tervislik suhtumine suhkrusse hõlmab teadlikkust, mõõdukust ja valikute tegemist looduslike allikate kasuks. Sahharoosi tarbimist ei tohi karta, küll aga tuleb hoiduda lauasuhkru ületarbimisest.