Appi, mul on jälle rinnapõletik!
Rinnapõletik ehk mastiit on imetava ema õudusunenägu. Enamasti on beebi rinnaga toitmisel mängimist niigi väga palju (nt et laps oleks õiges asendis, ei kasutaks valet imemisvõtet jne). Topeltkeeruline on rinnaga toitmine mitmike korral. Rinnaga toitmine võib muutuda pea võimatuks rinnapõletiku korral, mil naispoolel võib valutavast rinnast enesetunne väga halb olla. Naise peas tekib soov lapsele mitte haiget rinda anda. Samas on teada, et mida rohkem laps valutaval ja tulisel rinnal imeb, seda kiiremini on võimalik põletikust võitu saada. Kuna rinnapiim beebide põhitoiduna on täisväärtuslik (katab toiduenergia, toitainete, vitamiinide ja mineraalide vajaduse kuni lapse kuuenda elukuuni), siis ei ole küsimustki, et rinnaga toitmine võiks olla beebide toitmisel esmavalikuks. On laialt levinud arvamus, et rinnapõletik esineb ainult imetavatel emadel, antud postituses on mõnevõrra juttu ka imetamisega mitte seotud rinnapõletikust.
Imetamisega seotud mastiit
Üheks võimaluseks on mastiiti ehk rinnapõletikku jagada imetamisega seotud rinnapõletikuks ja imetamisega mitte seotud rinnapõletikuks (inglise keeles: lactational and non- lactional mastitis). Imetamisega seotud rinnapõletikku saab teisiti kutsuda laktatsiooniga seotud rinnapõletikuks. Laktatsiooniga seotud rinnapõletik on tihti põhjustatud paisust piimajuhas, millele järgneb omakorda bakteriaalne infektsioon. Sellisel juhul võivad esineda rinna piirkonnas nahapunetus, valu, turse. Tihtipeale esineb süsteemse sümptomina ka palavik, võib esineda ka peavalu. Imetamisega seotud mastiit esineb sagedamini rinnaga toitmisega alustamise esimesel 6 nädalal (1). Imetamisega seotud mastiiti esineb 2- 10% rinnaga toitvatel emadel (2).
Imetamisega mitte seotud mastiit
Imetamisega mitte seotud rinnapõletikku omakorda saab jagada periduktaalseks mastiidiks ja idiopaatiliseks granulomatoosseks mastiidiks (3). Periduktaalset rinnapõletikku saab kirjeldada kui subareolaarsete juhade kroonilist põletikulist seisundit (3). Periduktaalse rinnapõletiku korral on piimajuhad laienenud, plasmarakud on infiltreerunud ja võivad moodustuda abstsessid (4). Periduktaalne mastiit võib esineda nii naistel kui ka meestel. Selle haiguse riskiteguriks on suitsetamine, seega esineb seda rohkem suitsetajatel. Suitsetamine võib kahjustada subareolaarsete juhade kudet ja sellele järgneb infektsioon (5).
Idiopaatiline granulomatoosne mastiit on healoomuline krooniline põletikuline seisund rinnas, mis võib oma kliiniliselt pildilt meenutada rinnavähki (6).
Imetamisega mitte seotud rinnapõletik rinnavähi riskitegurina
Rinnavähki saab pidada kõige enam levinud pahaloomulise kasvaja vormiks naistel, ca 25% ülemaailmselt esinevatest vähijuhtumitest naiste seas ongi just rinnavähk (7). Kuna rinnavähk on varem avastades oluliselt paremini ravitav ja parema prognoosiga, siis on oluline ka kursis olla haiguslike seisunditega, mis võivad rinnavähi teket soodustada. Üheks selliseks rinnavähi teket soodustavaks haiguseks võibki olla imetamisega mitte seotud rinnapõletik (non- lactional mastitis).
Kas imetamine kaitseb naisi rinnavähi tekke eest?
Laialt on levinud arvamus, et naistel, kes on lapsi rinnaga imetanud, esineb rinnavähki vähem. Kuidas on aga lood tegelikult?
Vastus: jah, rinnaga imetamine on üks teguritest, mis tõepoolest vähendab tuntavalt riski haigestuda rinnavähki. Nt on teada, et iga sünnitusega väheneb risk rinnavähi tekke suhtes 7% (8). Lisaks väheneb rinnavähi tekke risk 4,3% iga 12 kuu rinnaga toitmise kohta (8). Kuna rinnavähki haigestumine on probleem, siis on hea teada, mis võib haigestumise riski vähendada.
Mida teha mastiidi korral?
Järgnevalt on kirjas mõned soovitused, mida järgides võib imetav ema oma rinnapõletikku leevendada (9).
- Rinnad tuleb sagedamini piimast tühjaks saada kas siis last sagedamini rinnaga toites või siis ise tühjaks pumbates.
- Aidata võib enne imetamist rindade soojendamine (nt soe dušš jne).
- Toitmist on mõistlik alustada rindade massaažiga, suunaga „tüki“ koha poolt nibu suunas.
- Valu vastu on sobilik paratsetamool või ibuprofeen.
Laialt on levinud informatsioon, et ibuprofeeni kasutamisest võiks hoiduda imetamise perioodil. Samas on teada, et ibuprofeen võib valu ja põletiku leevendamiseks tõhus olla. Asjast paremini aru saamiseks on mõistlik vaadata, mida ütleb kirjandus antud olukorra kohta.
Esmalt tuleb jätkata rinnapõletiku korral põletiku lahenemist soodustavate tegevustega (soojendamine, piisav tühjendamine jne) lisaks ravimite võtmisele. Ainult ravimite võtmine ei aita piisavalt (10). Ibuprofeeni võtmist kuni 1,6g päevas saab pidada ohutuks rinnaga toitmise ajal (11).
Soovitused lisaks eelmainitule 5 lapse ema kogemuste põhjal:
- Kapsaleht! Iga põletiku korral ja võimalikult kiiresti peale! Peale imetamist haara külmikust üks kapsaleht, tambi lihatampijaga kergelt üle, et mahl paremini välja tuleks ning seejärel aseta leht rinnale . Nibu võiks soovituslikult välja jääda.
- Toites võiks võimalusel olla lapse lõug tüki pool, nii on tõmme sealt poolt suurem ja on lootust kiiremini ummistusest lahti saada.
- Hea rinnamassaaži video, mis on mind aidanud väga tugevate ummistuste korral on see. Eriti hästi toimib, kui samal ajal lasta üpriski soojal veel rinnale joosta.
Antibiootikumid raviks?
Bakteriaalse infektsiooni korral võib vaja minna antibiootikumravi. Antibiootikumravi vajalikkuse üle otsustab arst (perearst). Samuti saab tema käest vajadusel ka kogu informatsiooni edasiseks käsitluseks (kas nt AB kuuri ajal tohib last edasi toita jms).
Kokkuvõttes saab öelda, et rinnapõletik on kindlasti imetavale emale ebameeldiv probleem. Mõjutab see nii ema (rind valus) kui ka last (võimalik toitumusprobleem, kui ema valutava rinna tõttu annab beebile vähem süüa). Bakteriaalse põletiku korral on näidustatud antibiootikumid. Halvimal juhul võivad rinnapõletiku korral tekkida abstsessid, mis vajavad siis juba kirurgilist sekkumist. Oluline on hoida rinnad soojas, vältida tuult ning et beebi söötmiste vahed oleksid regulaarsed- nii on võimalik rinnapõletikku veidigi ennetada.
Kasutatud kirjandus
1) Altintoprak F, Kivilcim T, Ozkan OV. Aetiology of idiopathic granulomatous mastitis. World J Clin Cases. 2014 Dec 16;2(12):852-8.
2) ACOG Committee Opinion No. 361 Breastfeeding: maternal and infant aspects. Obstetrics and gynecology. 2007;109:479–480. doi: 10.1097/00006250-200702000-00064.
3) https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK557782/
4) Lu Liu et al. Periductal Mastitis: An Inflammatory Disease Related to Bacterial Infection and Consequent Immune Responses?
5) Dixon JM et al. Periductal mastitis and duct ectasia: different conditions with different aetiologies. Br J Surg. 1996;83(6):820.
6) Gurleyik G, Aktekin A, Aker F, Karagulle H, Saglamc A. Medical and Surgical Treatment of Idiopathic Granulomatous Lobular Mastitis: A Benign Inflammatory Disease Mimicking Invasive Carcinoma. J Breast Cancer. 2012;15(1):119–23. doi: 10.4048/jbc.2012.15.1.119.
7) Bray F, et al. Global cancer statistics 2018: GLOBOCAN estimates of incidence and mortality worldwide for 36 cancers in 185 countries. CA: a cancer journal for clinicians. 2018;68:394–424. doi: 10.3322/caac.21492.
8) Britta Stordal. Breastfeeding reduces the risk of breast cancer: A call for action in high‐income countries with low rates of breastfeeding. Cancer Med. 2023 Feb; 12(4): 4616–4625
9) https://www.ph.ee/et/patsiendile-ja-kulastajale/patsiendiinfomaterjalid/tervis/imetamine-piimapais-rinnapoletik
10) Miri Pevzner et al. Mastitis While Breastfeeding: Prevention, the Importance of Proper Treatment, and Potential Complications. J Clin Med. 2020 Aug; 9(8): 2328. Published online 2020 Jul 22. doi: 10.3390/jcm9082328
11) Academy of Breastfeeding Medicine Clinical Protocol #4: Mastitis, Revised March 2014. Breastfeed. Med. 2014;9:239–243.