Beebide arenguhüpped: Olulised verstapostid nende kasvus ja arengus
Lapse esimesed eluaastad on täis põnevaid arenguhüppeid, mis on olulised nende kasvus ja arengus. Need hõlmavad mitmeid olulisi verstaposte, mis mõjutavad laste füüsilist, vaimset ja emotsionaalset arengut. Selles postituses uurime mõningaid olulisi arenguhüppeid, mida beebid kogevad esimese kahe eluaasta jooksul. Arenguhüpete jälgimiseks on olemas hea äpp nimega The Wonder Weeks. Sealt saab tellida ka teavituse, kui lapsel on tulemas järgmine arenguhüpe, mis omakorda seletab ära lapse pahura tuju või soovi mitte magada.
Mida kujutab endast beebide motoorika areng?
Beebi motoorika areng ehk kontorlli saavutamine oma keha üle hõlmab nende oskuste arendamist, mis võimaldavad neil liikuda ja suhelda keskkonnaga. Esimese paari kuu jooksul õpib beebi hoidma oma pead ja toetama end kõhuli olles kätega. Seejärel areneb oskus roomata,käputada, istuda, ronida ja kõndida. Igas arenguetapis omandavad nad uusi oskusi, mis annavad neile võimaluse avastada ja uurida ümbritsevat maailma. Umbes 12.kuuks astub enamik beebisid oma esimesi samme. Kuid pole ka probleem, kui laps 1,5 aastaselt kõndima hakkab. Kõik arenguetapid võivad kõikuda isegi sama pere laste vahel.
On vale arvata, et liikumine arendab last ainult kehaliselt ning käelised oskused arenevad vaid joonistades, voolides ja lõigates. Lapse arengus ei saa tõmmata joont üld-ja peenmotoorika vahel. Näiteks kui käemotoorika on halb, võib selle põhjuseks sageli olla just kehalise liikumise vähesus. Liikumine mõjub hästi lapse kasvamisele ja tema kehaproportsioonidele, närvisüsteemi ja lihaste koostööle, tugi-ja liikumisaparaadile ning südamele, vereringele ja hingamiselunditele (Niiberg & Linnas 2007)
Kognitiivne areng
Beebi kognitiivne areng hõlmab taju, mälu ja mõtlemist. Taju võimaldab lapsel uurida ümbruskonda. Näiteks mänguasja käes hoides saab laps informatsiooni, milliseid materjale ta katsub ja mis tunde see tekitab. Läbi taju õpivad beebid ka mänguasjaga mängima. Nad õpivad ära tundma esemeid, nägusid ja helisid ning arendavad kõneleja ära tundmise võimet. Hiljem hakkavad nad moodustama sõnavara, õppima numbreid ja mõistma lihtsaid mõisteid nagu suur ja väike.
Sotsiaalne ja emotsionaalne areng
Sotsiaalne ja emotsionaalne areng tähendab beebi võimet suhelda teiste inimestega ja mõista ning väljendada emotsioone. Varajases eas õpib beebi ära tundma pereliikmeid ja looma nendega lähedasi sidemeid. Umbes esimese elukuu lõpus oskavad imikud vanemate naeratusele samaga vastata. Ka füüsilised reaktsioonid elavnevad ning beebi hakkab siputama, kui lapsevanem nendega suhtleb. Maimikud väljendavad emotsioone nagu naeratus, naer, nutt ja hirm ning hakkavad aegamööda mõistma teiste emotsioone. Hiljem arenevad nende sotsiaalsed oskused, nagu jagamine, koostöö ja kaastunne.
Keeleline areng
Keeleline areng hõlmab beebi võimet mõista ja kasutada keelt suhtlemisel teiste inimestega. Esimesel eluaastal hakkavad beebid jäljendama helisid, moodustama sõnu ja lõpuks lauseid. Esialgu on lapse suu ja keele liigutamised juhuslikud, kuid aegamööda lisandub neile hääl st beebi hakkab koogama. Aja möödudes hakkab beebi ühendama kahte koogamiselementi ehk lalisema. Lalin on justkui silbid, mida lapsed oma ümbritsevast keskkonnast kuulevad. Mida aeg edasi seda enam hakkavad silbid meenutama sõnu. Üldjuhul ütlevad lapsed oma esimesed sõnad 1 eluaasta lõpus. Kuigi iga lapse areng on individuaalne, võiks siiski kasutada logopeedi abi, kui laps 2-3 aastasena ei soovi hoida pilkkontakti, ei tunne huvi mängimise vastu ja kasutab üksikuid sõnu ning eelistab kasutada žeste ja miimikat oma soovide seletamiseks. Oluline oleks, et laps mõistaks kõnet ja täidaks talle öeldud korraldusi. Logopeedilist abi tasub soovida ka siis kui laps ei tunne huvi raamatute vastu, hoiab suud avatuna ja esineb süljevoolust. Keeleline areng on oluline suhtlemisoskuse ja intellektuaalse arengu alus.
Peenmotoorika
Peenmotoorika areng on beebi käte ja silmade koostöö, sõrmede liikumise nõtkus ja täpsus. Esimestel kuudel õpivad beebid haarama esemeid ja hoidma neid oma käes. Hiljem hakkavad nad kasutama pintsetikäepidet, et haarata väiksemaid esemeid, ning arendavad joonistamise ja kirjutamise oskusi. Tänapäeval on väga palju motoorseid mängukeskuseid beebidele loodud, mis arendavad kätetööd ning ka mõtlemisvõimet. Samuti saab kodus valmistada lapsele peenmotoorika ülesandeid. nt lasta tal makarone purki ükshaaval panna või suuremad lapsed saaksid värvilisi paberikuule värvide järgi sorteerida sushi pulki kasutades.
Beebide arenguhüpped on olulised verstapostid nende kasvus ja arengus. Motoorika, kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne, keeleline ning peenmotoorika arengud on kõik olulised valdkonnad, kus beebid teevad suuri edusamme esimese kahe eluaasta jooksul. Vanematena on tähtis toetada ja julgustada oma lapse arengut, pakkudes neile sobivaid stiimuleid ja keskkonda oskuste arendamiseks. Iga beebi areng on individuaalne, seega ei tasu unustada nautida neid erilisi hetki, kui teie laps õpib ja kasvab.