Uni ja selle vajalikkus lapse- ja imikueas
Magamine on nii mõnelegi lapsele üpriski vastumeelne tegevus. Mõnikord tingib seda üleväsimus või liialt põnev ümbrus, näiteks kui laps magab vankris. Igal juhul on äärmiselt oluline, et lapsed puhkaks vastavalt oma vanusele piisava arvu tunde. Esimese klassi lapsel on ööune pikkus suure tähtsusega, vastasel juhul võib ta esimestes tundides magama jääda, keelduda hommikusöögist ja koolis võib süda pahaks minna.
Kui palju peavad lapsed üldse magama?
Laste piisav magamine on ülimalt oluline nende arengule ja kasvule. On siililegi selge, et 6 aastane laps ja 1 kuune imik ei pea magama sama arv tunde päevas. Beebid magavad enamuse päevast lihtsalt maha, samas 6 aastane laps vajab ainult üht uinakut, et taas ringi joosta. Beebid vajavad esimestel elukuudel umbes 16+ tundi und. See võib omakorda jaguneda 4-5 uinakuks, minimaalselt 3uinakuks. Vanuse kasvades muutuvad ka uned: nad võiva pikeneda ning mõni varasem pikk uni võib jääda vaid pisikeseks sutsakaks. Kõik käib lapse järgi tema vanust arvesse võttes. 6-9 kuune laps suudab järjest ärkvel olla 2-3 tundi. Oma 5 lapse kogemusel olen jõudnud arusaamale, et kuskil 7-8 kuu kanti hakkavad beebid tegema 3 und päevas. Muidugi on ka supermagajaid, kes teevad kaks pikka und ja ongi ööuni käes. Minu arvates võiks kõik lapsed kuni 6nda eluaastani vähemalt ühe uinaku päevas teha.
Laste unetsüklid ja mis on REM uni
Teadaolevalt on täiskasvanutel 5 unefaasi, beebidel aga ainult kaks. Nendeks on aktiivne ja sügav uni. Kui laps uinub, jääb ta kohe aktiivsesse unne, mida võib samastada täiskasvanu REM unele. Beebidel on see faas üle poole tema uinakust ning tsükli vaheldudes võib jääda mulje nagu laps oleks täiesti ärkvel. Tegelikult jääb ta aga ilusti edasi magama, juhul kui ei ole häirivaid faktoreid nt mähe märg, külm/kuum, kõht tühi või arenguhüpe. Beebide arenguhüpetest saad lähemalt lugeda SIIN. Oma laste pealt olen näinud, et tegelikult kestab esimene unefaas kuskil 37 minutit ja sealt edasi on laps üpris ärksas unes mõnda aega. Kindlasti on iga indiviid erinev. Alates kolmandast eluaastast on minu mudilastel esimene faas veninud 50 minuti peale, sel ajal saan rahus tekki sättida, või last liigutada. Isegi turvatoolist olen lapsi vankrisse ringi tõstnud ja magus uni on jätkunud veel tundideks.
REM uni
See on uni, kus inimese aju teeb kõige aktiivsemat tööd võrreldes teiste unefaasidega. Näiteks võivad selles unetsüklis silmad kiirelt liikuda, ajus on suurenenud valgusüntees, samas lihastoonus on madal ning inimene näeb just selles uneosas unenägusid. Sel ajal toimub ka aju õppimisega seotud osade stimuleerimine, mis teeb selle unefaasi ülimalt oluliseks ja seda eriti kooliskäivate laste puhul. Juhul, kui inimesel on puudujääke REM une faasis, võivad tekkida probleemid mäluga . Samuti võib kannatada saada ka sooritusvõime.
Uneregressioon- mis see on ja mis toimub beebidega sel ajal?
Uneregressioon on tavaliselt seotud laste arenguhüpetega. Kas siis vaimsete või füüsilistega. Laps hakkab halvemini uinuma ning on ka märgatavalt kehvem magaja. Mõnikord langevad regressioonid kokku ka nt 4 (5) unelt 3 (4) minekule. Uneregressiooni toetamiseks peaks lapsele looma eakohase päevakava ning jälgima ärkveloleku aknaid. Üleväsinud uneregressiooni läbivat last on üpriski raske magama saada.
Enamasti võib märgata regressioone just sellises vanuses lastel:
- 4.kuu- 2 unetsüklit muutuvad neljaks. Edaspidi on lapsel REM uni, kaks kergema une faasi ja sügav uni.
- 8.kuu- lapsel on palju uusi oskusi ning hakkab vaikselt aru saama, et ei ole emaga üks isik. St on rohkem klammerdumist ja ka unes olles kontrollib laps, kas ema on lähedal või mitte.
- 12.kuu- laps õpib uusi oskusi nt alustab kõndimist ning vaikselt tulevad ka esimesed sõnad.
- 24.kuu -laps võib hakata protestima lõunaune vastu, kuid oluline on meeles pidada, et nii väikse mudilase aju vajab puhkust ka keset päeva, et mitte olla ülestimuleeritud.
Kuidas toetada oma last uneregressiooni ajal?
On oluline, et lapsevanem ei ärrituks, sest lapsed tajuvad neid ümbritsevaid emotsioone, kuid ei oska nendega veel miskit peale hakata. See omakorda ajab last veel rohkem endast välja. Mõistlik on olla rahulik ning võimalikult palju lapse jaoks olemas. Kindlasti ei tohiks lasta ärkveloleku aknaid regressiooni ajal liialt pikaks. Pigem tegeleda lapsega, kui ta on ärkvel, pakkuda talle piisavalt häid emotsioone ning teadmist, et ema-isa on olemas ja ei kao kuhugi. Esmastele vanematele võib tunduda ärevust tekitav, miks muidu hästi magav laps hoobilt enam ei maga.
Tihtilugu otsitakse siis unekoolitajaid, et neilt abi saada. Siinkohal toetun ainult enda arvamusele, et ükski inimene, olgu ta siis suur või väike, ei peaks end magama nutma. Mis toimub beebi peas, kui vanem paneb ta lihtsalt voodisse ja jalutab minema? Kujutagem nüüd ette, et lapsevanem on võtnud otsuseks seda teha just sel ajal, kui beebi hakkab aru saama, et on eraldi indiviid emast ning kardab meeleheitlikult oma vanemast ilma jääda. Ei tundu just kõige parem kooslus, kas pole? Minu silmis pole vahet, kas lapsel lastakse nutta 5, 10, 15 või 25 minutit. See ei oma tähtsust. Laps nutab põhjusega-ta vajab vanemat. Küll aga ei oska ta seda sõnadega veel väljendada. Iga täiskasvanu peaks enne lapse planeerimist sügavalt endasse vaatama ja mõtlema, kas on selleks kõigeks tõesti valmis või tundub mõte pisikesest roosast beebist lihtsalt armas.