Saame tuttavaks meie pere lemmikutega
Olgem ausad, need kõik elukad on perenaise soovil siia majja tulnud. Mõneti on siin mängus oma lapsepõlv, kus meeleheitlikult soovisin omale lemmiklooma. Mangusin kalu, mille vastuseks sain, et maamajas on neile liialt külm ja üldse pidavat see akvaristika jube mässamine olema. Muudkui pese akvaariumit ja siis täida uuesti veega. No olgu. Kuna onutütrel olid tol ajal hamstrid, tuli omalegi soov ühte pidada. Ema poolt oli jätkuvalt eitav vastus, seega teismelisena võtsin ohjad enda kätte. Läksin ühistranspordiga 25 km kaugusele linna lemmikloomapoodi ja oma taskuraha eest valisin omale nii hamstri kui ka kõik talle eluks vajaliku. Nimeks sai Tupsu ja siiani on valus meenutada päeva, kui ta surnult puurist leidsin.
Kassid
Bosse
Alustame kassidest. Siia kolides, oli meil vaid eakas Pärsia kass Bosse, kelle ma samuti salaja ostsin Ida-Virumaalt 50 euro eest. Olin siis just põhikooli lõpetamas, seega raha sai tuttava käest laenatud. Tol ajal oli see üüratu summa. Mäletan, kuidas mega uhke tumendatud klaasidega mersu maastur kunagise Konsumi ette sõitis. Välja tuli veegi uhkem ülikonnas vanem härra, kes mulle Bosse pihku pistis. Ta oli just 2 kuu vanuseks saanud. Totaalne lumetuisk oli tol päeval. Panin kassi oma jope sisse peitu ja sibasin ruttu korterisse, süda suurt õnne täis.
Paraku keegi meist pole igavene. Nii oli ka Bossega, kes lahkus meie pere keskelt 25.11.2022. Elades peaaegu 10- aastaseks, sest sündis ta 09.12.2012. See lahkumine oli uskumatult valus. Hommikul veel käisin ta juures ja tegin pai. Bosse vastas sõbraliku mjäuga ja läinud ta oligi. Ta ootas terve öö, et minuga hüvasti jätta.
Gatsby
Pole midagi parata, aga maja jäi oluliselt tühjemaks. Olime ju harjunud, et hommikul kööki jalutades, on iga jala all kass. Teised kaks kassi ka justkui leinasid ja ei tulnud ligi. Seega tuli kiirelt otsus, et meile on vaja üht kassi juurde. Kiired otsingud viisid mind F3 Bengali tõugu kassini, kes puht juhuslikult otsis kodu. Nii ta meile Saaremaalt tuligi. Vanuselt ainult 1 kuu vanem kui meie pere kaksikud. Nimeks sai Gatsby aka Smaug. Lapsed kutsuvad teda Gäpstiks või Maugiks. See kass on ikka väga oma vanaema- Aasia metsiku leopardkassi moodi. Nii välimuselt kui ka käitumiselt. Ei karda ta koera ega vanakuradit ennast. Hoopis ründab meie suurt koera, kui too oma toortoitu sööb. Meile on Bengali tõugu kassi näol majja ilmunud totaalne näljarott. Tema puhul keerleb elu stabiilselt selle ümber, kust süüa saada. Iseloomult on ta täiesti isepäine, teeb täpselt seda, mida heaks arvab. Kuna meie Bengal on suurt kasvu (ca 8kg), siis ringi kõnnib ta tumedate mütsakate saatel. Justkui nagu inimene ja öösiti ehmatab ikka täiesti ära vahepeal, kui on kuulda Gatsby tumedaid inimesesamme.
Sheba
27.04.21 läksime perega linna süüa ostma. Maxima poe ees nägin, et tuttaval on üks Maine Cooni beebi kodu otsimas. See tõug on olnud minu unistuste nimekirjas juba aastaid. Kiire vestlus mehega ja suund oligi juba Tamsalu poole. Milline uskumatult pisike ja habras hingeke ta oli beebina. Pere vanim poeg hakkas teda kutsuma Väikseks. Tegelikult on asi väiksest valgusaasta kaugusel. Välja sirutades on see elukas julgelt 1m pikk. Päris nimeks sai ta hoopis Sheba. Totaalne kontrollfriik on see kass. Stabiilselt igal õhtul läheb lapsi magatama. Käib kõikide laste voodist läbi ja kontrollib ei-tea-mida. Viimasena kontrollib ta üle pere vanima lapse ja enamasti jääbki tema juurde magama terveks ööks. Sheba absoluutseks lemmikuks on pappkastid. Olgu selleks siis väike nõudepesumasina soola pakend või siis suurem pappkast, ikka ta üritab ennast sinna sisse mahutada. Pappkastidega muidu on pere kõikidel kassidel mingi oma teema ja nad on nõus lausa järjekorras ootama kuniks kastis magamise järjekord nendeni jõuab.
Hall kass
Siia kolides, ilmus nähtavale üks oranži-valgega kass. Kuna meil oli 1 kuu pärast imik majja tulemas, siis polnud absoluutselt aega tegeleda metsistunud kassi taltsutamisega. Appi tuli CatsHelp ja leidsime miisule uue kodu. Veidi aega hiljem ilmus välja hall kass. Ei kuskilt. Lihtsalt tuli ja jäi. Vanalt omanikult saime info, et tegu on siinse maja hingega Hr Tiit Kusikuga. Tõenäoliselt see nimi viitas tema lemmiktegevusele. Elu imikuga oli metsikult kiire, seega polnud meil esialgu mahti selle kassiga tegeleda. Kass aga ei jätnud jonni. Käis mind elutoa akna tagant poolsurnuks ehmatamas. Mõelge ise. Imetad rahus imikut ja vaatad loojuvat päikest ning järsku ei tea kust lendab keegi akna taha. Lisaks istus ta mul õues vankri kõrval nagu õige mees. Polnud vahet, tuli õues jäävihma või oli seal -25 kraadi. Tema jäi. Nii saigi vastu võetud otsus, et nii edasi ei saa. See loom peab saama päästetud. Kõigepealt käisime temaga arsti juures. Ilmselgelt oli ta olematu karva põhjuseks mingid satikad. Õnneks leidus nende vastu ravi. Samuti oli ta paksult parasiite ka seespidiselt täis. Nüüdseks on ta meiega koos elanud juba ca 4 aastat. Nime polegi suutnud talle välja mõelda ehk siis siiani on ta meie Hall kass, või siis nagu pere vanim poeg kutsub- Must kass.
Küll aga ei saa rääkimata jätta selle looma truudusest. Ta ei jäta kasutamata ühtegi võimalust, et külje alla ronida ning paar paid saada. Öösiti magaks ta hea meelega kellegi kõhu peal, hommikul tervitaks paari mahedahäälse mjäuga. Ma pole mitte kunagi näinud nii tänulikku kassi, kui on seda meie Hall kass.
Amazoni papagoi Pärl
Peres on ka Amazoni papagoi Pärl. Enamasti karjub ta ülimalt kõva häälega toas ja segab teistel inimestel omavahel suhtlemist. Mida kõvemad on inimeste hääled, seda kõvemini ka lind karjuma hakkab. Nt on küllalt tavaline, kui lastest keegi karjub papagoi peale: „Ole vait, papagoi, ma tahan ise rääkida!“ Papagoi majja tulekuga on ka terve pere menüü läinud mitmekesisemaks. Kuna papagoi sööb lisaks erinevatele juur- ja köögiviljadele palju ka puuvilju, siis on terve pere toidusedel muutunud palju vaheldusrikkamaks ja tervislikumaks.
Algselt küll kartsime, et kassid panevad ta nahka, kuid reaalsuses Shebat ja Halli kassi ei huvita ta peaaegu üldse. Gatsby vaatab lindu ahvatleva pilguga, aga kätte pole ta teda siiani veel saanud.
Koerad
Roosi
Maja hingeks võib pidada koer Roosit, kes on Saksa lambakoera ja njuufa segu. Tal on kuidagi nii läinud, et Saksa lambakoera poolt on ta saanud ühe kikkis kõrva ja njuufa poolt on saanud teise lontis kõrva. Pärit on ta Eesti teisest otsast Haapsalu lähedalt ja tema äratoomise peale kulus terve päev. Iseloomult on ta hästi sõbralik ja sobib lastega ideaalselt kokku. Küll aga vihkab ta kõike sumisevat, eriti herilasi, keda meil suviti maal on palju. Püüab herilased õhust kinni hammaste vahele ja sööb nad kohe ära. Sellega seoses on Roosi päästnud ka pere ühe lapse. Laps magas õues vankris ning kuidagi oli herilane pääsenud sääsevõrgu alla. Roosi märkas seda ja muudkui hüppas vastu vankri sääsevõrku, et herilast ära tappa. Õnneks sattusin sel hetkel aknast mööduma ja läksin ruttu lapse juurde. Lisaks vihkab Roosi rebaseid. Kuna meil päevasel ajal on kanad õues, siis ka rebased tiirutavad siinkandis ringi. On korduvalt juhtunud, kus Roosi murrab ennast valu trotsides elektrilisest koerapiirdest välja, et rebaseid taga ajada. Tagaajamised kestavad 5- 10 km ja tagasi jõudes on ämbritäis vett täiesti tavaline kogus, mille Roosi hinge alla pistab.
Daisy
Kõige värskem elanik meie majas on Malta Bichon Daisy, kes tuli meile Leedust. Peale vanaema surma, kukkusin ma suurde depressioonimülkasse ning plaan oli teoks teha oma suur unistus- võtta perre Malta koer. Selle koera võtmise kõige suuremaks eesmärgiks oli, et ma saaksin kodust välja ilma laste ja meheta, st teiste inimeste keskele ja perest puhkust. Kutsikakool tundus selleks kõikse parem variant.
Samuti sai antud tõu kohta väga pikalt eelnevalt uuritud, just lastega sobivust. Kohe saab Daisyl nädal aega meie majas elatud ning tundub, et lastega sobib ta suurepäraselt. Küll aga üksi ma lastega teda ei jäta, sest see koer on imepisike. Täiskasvanuna ca 3 kg kanti. Kuna hetkel on ta alles 6 kuu vanune, siis hetkekaal on kõvasti alla 3 kg.
Muud pudulojused
Lisaks kõigele eelnevale on õues ka posu kanu, üks mega vana kukk, kelle me peale mu vanaema surma endale tõime ja Angoora küülik Kapten Lumepall. Toodud sai ta Harjumaalt Hirvlist, kus on terve Angoora küülikute kasvatus. Igati vaatamist väärt koht lastega koos olles. Ära võluski ta mind oma meeletult pehme karvaga. Algselt oli plaan hakata ka lõnga ketrama karvast, aga siis jäin ma kaksikute ootele ja nii see plaan seisma jäigi. Pügama peab teda vähemalt iga 3 kuu tagant kuna karv kasvab päevas 1mm. Liiga pikad pügamisvahed on loomale piinavad ning võivad ära ummistada ta väljaheidete väljutamise ala.
Lastega on küülik suur sõber, sest neilt saab porgandit, rohtu jm head-paremat. Üldiselt ongi laste töö küüliku eest hoolitsemine.
Loomade majja võtmine on olnud täiesti teadlik otsus, et muuta laste lapsepõlv huvitavamaks. Lemmikloomad õpetavad lastele, kuidas olla hooliv, sõbralik ja teistega arvestav. Nii on tulevikus midagi muud mäletada telekavaatamise ja arvutimängude mängimise asemel. Samas, lemmikloomad võivad ka närvidele käia. Nt öösiti magades ei saa mõnikord varbaidki liigutada ilma, et Gatsby jalga ründaks.
